Adeniin. Puriinalus adenosiinnukleotiidis, DNA-s ja RNA-s. Vt. C, G ja T.
Arhiiv: Lexicon
Paremkeermega DNA kaksikheeliks, mille täispööre moodustub 11 aluspaarist ja mis esineb DNA osalisel dehüdreerimisel.
Arvatakse, et nüüdisinimene on tekkinud Aafrikas ja rännanud sealt teistele kontinentidele.
Kõige tähtsamad veretüübid inimese vereülekandel. Selles süsteemis on põhilised A-, B-, AB- ja 0-grupp, mis on määratud ühe geeni kolme alleeliga.
Maisi transposoon Ds, mille pöördkordusjärjestuste vahel asub võõr-DNA.
Uue põlvkonna sekveneerimistehnoloogia, mis põhineb järjestusespetsiifilisel oligonukleotiidide ühendamisel ligaasiga ning andmete arvutitöötlusel.
T-rakud, mis reageerides makrofaagide poolt eksponeeritavale antigeenile, stimuleerivad B- ja T-lümfotsüüte, et neist areneksid vastavalt antikehasid moodustavad plasmarakud ja tapja-T-rakud.
Normaalne faag, mis täiendab defektset faagi, võimaldades selle paljunemist.
Konjugatiivne plasmiid, mis täiendab defektse mittekonjugatiivse plasmiidi tra-geenide toimet ja võimaldab selle ülekannet.
Kui transduktsioonil ülekandunud DNA ei läbi bakteri DNA-ga homoloogset rekombinatsiooni, on rakk osaliselt diploidne. Sissetunginud DNA ei ole integreerunud kromosoomi ega replitseeru.
Transkriptsiooni initsiatsioonil sünteesitakse lühikesi RNA-lõike (2–9 nukleotiidi), mis vabanevad ning lõpetavad transkriptsiooni.
Graafiku horisontaaltelg.
Adenosiinidesaminaasi puudumisest tingitud inimese autosoomretsessiivne defekt. Desoksüadenosiini mittelagunemise tõttu kogunevad rakku nukleosiidi toksilised derivaadid, mis tapavad immuunsüsteemi rakud, mis on olulised organismi normaalse immuunvastuse väljakujunemisel.
Organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega.
Annab tugevama immuunvastuse, antigeenispetsiifilisuse ja immuunmälu. Spetsiifiline immuunsus tekib organismi eluajal, seega järglastele edasi ei kandu.
Mutatsioon, mis annab muteerunud organismile selektiivse eelise keskkonnas, kust ta pärineb.
DNA ja RNA kooseisus olev puriinalus.
Seedetrakti epiteelis moodustuvad healoomulised kasvajad.
Ensüüm, mille toimel tekib rakus ATP-st cAMP. Vt. cAMP.
Tüüpilised virulentsusfaktorid. Bakterite pinnakomponendid, mis soodustavad bakterite seondumist (adhesiooni) üksteisega ja muudele pindadele.