Haritud maa ja haritud rahvas (Maaleht)

24. oktoober, 2014 | Ain Heinaru:

Haridus seostub eelkõige koolisüsteemiga, kuid rahva haritus näitab, mida inimesed usuvad, arvamusena väljendavad ja veendunult kaitsevad, viimast ka kõikvõimalike demagoogiliste võtetega.

August ütles, August, tule välja sellest august, ütles August teisest august. Lihtne: kaks auku ja kaks Augustit. Tõenäoliselt on Eesti hariduses mitu eri suuruse ja sügavusega auku, kust tuleks välja tulla.

Haridusest rääkides peame eelkõige silmas koolisüsteemi. Haritusega on lugu veidi teistsugune. Rahva harituse küsimus on avar põld poliitikutele endale poolehoidjate leidmiseks. Häda on aga selles, et aksioomidena levitatavatest teadmistest/tõdedest on paljud tänapäeva teaduse seisukohalt lihtsalt valed või elementaarsed rumalused, laiskus mittekontrollitava väärinfo ja pooltõdede jutustamisel. Kõigest sellest ei pruugikski väga ärrituda, kui poleks ohtlikke mõjusid terve riigi ja rahva arengule ning pürgimustele. Sama tähtis kui eelnimetatu, on ka haritud maa.

Eesti GMO-riigiks

DNA on pärilikkusaine, millest koosnevad geenid, mis määravad meie arengu, eksistentsi ja tunnused. Rahvaküsitlused näitavad, et inimesed pole valdavalt nõus sööma DNAd. Tegelikkus seisneb aga selles, et kõigi bioloogiliste organismide rakkudes on DNA, nii taimedes kui ka loomades, ja kui me ei taha nälga surra, siis paratamatult sööme me kõik ja iga päev DNAd. Kas see tegevus on olnud inimesele kahjulik?

Jättes kõrvale meedikute parafraseeringu, et söömine on üldiselt kahjulik tegevus, on vastus kindel “ei”. Kahjulikkus ei avaldu isegi tingimustes, kus loomatõud ja taimesordid, mida me tarbime, on aastatuhandete jooksul selekteeritud ning nad kõik on mutantsete (muudetud) geenidega. Lisaks sellele on looduslik valik juba elusorganismide tekke algusest peale tootnud muudetud geenidega ja seetõttu evolutsiooni mõttes kasulikuma genofondiga isendeid, s.t looduslikult on geneetiliselt modifitseeritud organisme ehk GMOsid alati olemas olnud.

Tänapäeva teadus ja tehnoloogia võimaldavad saada insenergeneetiliste (biotehnoloogiliste) meetoditega uusi taimesorte ja loomatõuge kümneid kordi kiiremini ja odavamalt. Sellisel viisil saadud GMO-organismide vastu ilmusid kohe aga välja oponendid, teatades, et nad GMOd (loe DNAd) sisaldavat toitu ei söö, väites, et see on kahjulik nii inimesele kui ka loodusele, ehkki teaduslikke põhjendusi selleks pole.

Mahedaga ära ei toida

Kuigi see on inimese enda valik, põhjustavad sellised väited riigile ja tema maaharijatele olulist kahju. Nimelt annavad GMO-sordid märksa suuremat, sageli ka puhtamat ja kasulike lisaomadustega saaki. GMO-taimede toodang on mõne sordi (näiteks sojauba) puhul ülemaailmselt juba enam kui 80%. Euroopa Liit oma GMO-vastase poliitikaga, kus nn ühine põllumajanduspoliitika peab kaitsma üksikriigi põllumehi läbi nn dotatsioonide, kukub varem või hiljem kokku. Me kaotame juba praegu GMO-eesrindlikele maadele (USA, Kanada, Argentina, Brasiilia jt).

Kaua sellise marginaliseerumisega Euroopas tegelda ei saa. Käituksime targalt, kui Eesti riik võtaks poliitilise hoiaku, et me oleme GMO-riik, lubame tarbida ja kasvatada kõiki GMOsid. Muidugi peavad meie valitsejad (loe: keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium, ministrid) oma seniseid seisukohti muutma.

Seega, Eesti GMO-riigiks! See võib osutuda majanduslikult meie uueks edulooks. Ja veel: meil pole vaja harjumuste, maitseomaduste ning uskumuse tõttu nn puhastesse toiduainetesse loobuda mahepõllumajandusest.

Siiski, mahepõllumajandusega rahvast ära ei toida. Lisaks on mahetooted sageli koostiselt kahjulikumad kui tavatooted. Põhjus lihtne – elusorganismide kasvuks on vajalikud samad keemilised ained, ning mahetootmisel oleva ainete defitsiidi tingimustes kogub organism endasse nn kahjulikke aineid isegi kõrgemas kontsentratsioonis ja lisandub kahjuritest tingitud lisaainete (nt mükotoksiinid) kogunemine.

Kuid mahetooted on maitsvad ja väikestes kogustes on nad toiduks OK. Haritud maa arenguaugust GMO-lipuga välja tulek oleks meie võit.

Eestlastel on hea geneetiline potentsiaal. Eri rahvuste võrdlemisel oleme oma intelligentsuskvoodi ehk IQ (keskmine väärtus ca 100) poolest esirinnas, mis iseloomustab keskmist keskhariduse omandamise võimekust. Teadustöötajate IQ on aga 120+. Tuleks meelde jätta, et ca 2/3 kõigist meie tunnustest ja omadustest on otseselt geneetiliselt määratud. Ülejäänud 1/3 puhul on keskkonna mõju geenide määratavatele tunnustele juba selgelt detekteeritav.

Avatud innovatiivne riik

Inimpopulatsioonides on geneetiliste ja sotsiaalsete koosmõjude toimel kuni 5% inimesi, kes väljendavad kõrvalekaldeid tavareeglitest (püsiva töö puudumine, alkoholism, narkomaania, ühiskonnavastased kuritööd jms). Neid tavatsetakse nimetada ka eluheidikuteks. Ratsionaalne iva selles on aga see, et kui riigis langeb töötuse tase alla 3–5%, siis edasine töötuse langetamine on vaid sotsiaalhoolde edendamine, mitte aga ühiskondliku lisaväärtuse tekitamine.

Selge on ka see, et eri indiviididel on erinevad geenid ja kunst on üles leida need parimad, et olla maksimaalselt edukas oma valitud töö- ja tegevusvaldkonnas. Geneetika inimpopulatsioonides toimib siiski ka teiselt poolt. Need on muutunud geenidega isendid, kellest osal esinevad nn geneetilised haigused, tavaliselt aga vaid geneetilised kõrvalekalded, mis ei muuda nende eksistentsi inimühiskonnas, nende inimõigusi ega ühiskondlikke kohustusi.

See osa populatsioonides on tavaliselt kuni 5% ja nad klassifitseeruvad vähemustena. Hiljutine Eestis olnud tuline diskussioon samasoolisuse seaduse kontekstis ei olnud eriti haritud inimestele omase tasemega.

Veidigi internetis surfates saab teada, et tänapäeva teadus on üheselt tõestanud: samasoolembus on otseselt geenide poolt määratud. Nii et nende inimeste õigusi on mõistlik aktsepteerida. Samas on ka mõistlik aktsepteerida, et järglaste andmine inimestel käib ikka eri sugupoolte osalusel, bioloogiliselt, ka siis, kui seda teostada kunstliku viljastamise ja loodete transplantatsiooni meetoditel.

Ärme unustame fakti, et raha eest lapsi ei tehta. Raha pole siin edu kusagil andnud. Veelgi enam, üllatuslikult on vaesemad inimesed sageli palju õnnelikumad kui nn rikkad.

Me tavatseme ebanormaalselt tugevalt ületähtsustada eestlust ja rahvuslust (natsionalismi). Väikerahvastele on see omane ja sageli ka vajalik. Kuid teatud piirini. Mis on kasulikum, kas kümme harimatut või üks haritud inimene?

Loodus tühja kohta ei salli, tühi maa täidetakse. Mingi aja pärast on praegusel Eesti alal inimesi mitu miljonit rohkem kui praegu, olen selles veendunud. Küsimus on vaid selles, kes need inimesed on ja mis keelt nad räägivad. Seepärast idee e-kodakondsuse juurutamisest on fantastiline. Sellel on ka julgeolekuline aspekt.

Võidavad need, kellel on rohkem sõpru, kes on hingelt eestlased, olenemata sellest, kus nad konkreetsel ajamomendil maailmas kui globaalses külas elavad. Edukas saab olla ikka läbi eduka innovatsiooni, teaduspõhise tööstuse ja tootmise.

Eestis toimuv tendents, kus teadlased suunduvad tööle firmadesse, saab innovatsiooni mootoriks. Sellest harituse ja innovatsioonilise tööstuse august välja tulekus peitub meie riigi võit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.