Geneetika sõnastik

Inaktiveerunud X-kromosoomi aktiveerumine sugurakkudes, mil toimub kindlate DNA-piirkondade demetülatsioon.

Järjestusfragmentide paigutamine tegelikku omavahelisse järjestusse.

Genoomi evolutsiooniline lihtsustumine. Mitokondrite, kloroplastide ja parasiitide genoomi puhul on kadunud järk-järgult osa geneetilisest informatsioonist, sest kaotatud geenide funktsiooni kompenseerivad peremeesraku genoomis olevad geenid.

Meioosi esimene jagunemine, kus bivalendi emas- ja isaskromosoomid eralduvad (2n → n). Vt. võrdjagunemine.

Rekombinatsiooni väikseim üksus, nukleotiidipaar.

Pelgupaik (pagula), kus inimesed (ka loomad ja taimed) elasid 8000 aastat püsinud jääajatalve üle reliktpopulatsioonina uusasundustes, moodustades isoleeritud lokaalseid populatsioone.

Korrelatsioonikoefitsient ei näita tunnuste väärtusi. Seda saab selgitada regressioonanalüüsil.

Kahe varieeruvusseeria suhe, mis näitab erinevate seeriate erisuguste väärtustega andmete kõige paremat kokkulangevust.

Teis(t)e geeni(de) avaldumise taset kontrolliv geen. Näiteks E. coli lacI-geen kodeerib valku, mis kontrollib lac-operoni struktuurgeenide avaldumist.

Positiivsel geneetilisel kontrollil toimub regulatsioon promootori tasemel: regulaatorvalk seondub promootori ees olevasse saiti.

Geneetilise regulatsiooni üksus. Näiteks liitgeenid e. operonid, mis on kontrollitud ühe regulaatorvalgu või valkkompleksi poolt. Vt. ka kvoorumitundlikkus.

Eelkõige saitspetsiifilist geneetilist rekombinatsiooni teostavad ensüümid. Rekombinatsioonikompleksis tekitatakse DNA-ahelatesse katked ja vastassegmendi otsad taasühendatakse külgneva DNA-ahela otstega.

Rekombineerunud geneetilise materjaliga rakk või organism.

In vitro konstrueeritud DNA-fragmentide või kahe terve DNA-molekuli ühinemisel saadud uus DNA-molekul.

Rekombinantse DNA saamise, analüüsi ja siirdamise meetodid.

Vanematel mitteesinevate geenikombinatsioonide teke mittehomoloogsete kromosoomide ümberkombineerumisel ja homoloogsete kromosoomide ristsiirdel meioosis. Aheldunud geenidel määratakse rekombinatsioonisageduste alusel geneetilisel kaardil nende geenide omavaheline kaugus.

Geenide järjestuse määramine kromosoomis ristsiirde sageduse alusel.

Mutandid, kellel ei ole krossingoverit. Näiteks isased äädikakärbsed.

Meioosis krossingoveri läbinud järglaste suhteline osa järglaskonnast. Kahe lookuse vahelise kauguse ühik sentimorganites (cM).

Integronid sisaldavad integraasi geeniga külgnevat rekombinatsioonisaiti, kuhu integreerub võõr-DNA.

Üksikahelalised ja kaksikahelalised DNA-katked parandatakse kahel viisil: homoloogsel rekombinatsioonil ja mittehomoloogsete DNA-otste ühendamisel.

Katsed selgitamaks, kas kaks mutatsiooni on teineteisega aheldunud või ei, ning kui nad on aheldunud, siis kui kaugel teineteisest nad asuvad.

Molekuli taasmoodustumine tema loomulikus looduslikus vormis. Nukleiinhapete biokeemias tähistatakse selle mõistega tavaliselt kaksikahelalise heeliksi moodustumist komplementaarsetest üksikahelalistest molekulidest.

Biotehnoloogiliselt saadud ensüüm, mida kasutatakse juustutööstuses piima kalgendamiseks. Enne saadi seda ensüümi (laapensüümi nime all) piimavasikate magudest.

Kahjustuste (vigade) parandamine DNA-s.

Transpositsioonimehhanism, mil transposoon duplitseerub nii, et transponeeruv üksus on algse elemendi koopia. Nii doonoris kui ka retsipiendis (märklaudsaidis) moodustub iseloomulik vaheühend e. teeta-konfiguratsioon. Selline mehhanism… Read More »replikatiivne transpositsioon (ingl. Replicative transposition)

Bakterite transposoonid, mille transpositsioonil toimub transposooni replikatsioon.

Faagide replikatsioonil toimub üksikahelalise ssDNA- ja ssRNA-genoomi paljundamine üle kaksikahelalise vahevormi.

Duplikatsiooniprotsess, mis leiab aset matriitsilt kopeerimise tulemusel. Näiteks DNA de novo süntees.

Kromosoomi või DNA-molekuli sait e. nukleotiidijärjestus, millelt alustatakse DNA replikatsiooni.

Replikatsiooni järel toimuv kahjustatud DNA parandamine, tavaliselt krossingoveri teel.

Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri.

Replikatsioonil toimuv DNA-kaksikahela lokaalne lahtikeerdumine.

Replikatsiooniüksus. Bakteritel on replikonid seotud rakumembraani segmentidega, mis kontrollivad replikatsiooni ja koordineerivad rakkude jagunemist.

Täielik replikatsiooniaparaat, mis paikneb replikatsioonikahvlis ja teostab DNA poolkonservatiivset replikatsiooni.

1. Mutatsioon, mis pidurdab signaali olemasolul signaali ülekanderajas mingi kindla geeni avaldumist. 2. Selektiivne markergeen, mis vastutab ravimiresistentsuse, fluorestsentsi jms. eest.

Valk, mis seondub DNA-ga ja lülitab välja geeni avaldumise.

Geen, kust loetakse infot repressorvalgu tootmiseks.

Kude, kus moodustuvad gameedid e. sugurakud.

Pärilike haiguste ravi meetod, kus funktsionaalne (metsiktüüpi) geenikoopia lisatakse indiviidi sugurakkudesse, mis kannavad defektset geenikoopiat. Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen. Vt. somaatiliste… Read More »reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia (ingl. Germ-line heritable gene therapy)

Suguline isolatsioon, mil erinevad liigid ei saa üksteisega ristuda. Sellel põhineb organismide fenotüübiline taksonoomia.

Protsess, kus munaraku tuum asendatakse täiskasvanud organismi somaatilise ehk keharaku tuumaga. Saadakse organism, kes on geneetiliselt identne tuuma doonororganismiga.

Tn3-elementide paardunud transpositsioonilise kointegraadi saitspetsiifilise rekombinatsiooni punkt.

Plasmiid, mis määrab bakteri antibiootikumiresistentsuse.

Plasmiidid, mis koosnevad konjugatiivsest resistentsuse ülekandefaktorist (RTF) ja ravimiresistentsuse r-determinantidest.

Transposooni poolt kodeeritud ensüüm, mis määrab res-saidis transposoonidevahelise saitspetsiifilise rekombinatsiooni ja transposoonita plasmiidse doonor-DNA vabanemise. Teine transposooni koopia jääb märklaud-DNA-sse.

Endonukleaas, mis tunneb ära lühikesi spetsiifilisi DNA-järjestusi ja lõikab DNA-molekuli selles restriktsioonisaidis või selle lähedalt katki.

DNA-järjestus, mille tunneb ära restriktaas ja mis lõigatakse restriktaasiga katki.

Kaitse võõra nukleiinhappe vastu. Modifitseeritud nukleiinhapped on restriktaasiresistentsed.

DNA-fragment, mis saadakse DNA lõikamisel ühe või mitme restriktaasiga.

Kahe või enama geneetilise pikkusvariandi esinemine genoomse DNA restriktsioonil. DNA-fragmendid fraktsioneeritakse elektroforeesil, kantakse southern-ülekandel üle membraanfiltrile ja visualiseeritakse membraani hübriidimisel märgistatud DNA-prooviga.

Lineaarne või rõngasjas DNA-molekuli füüsiline kaart, mis näitab erinevate restriktaaside lõikesaitide asetust.

Vt. restriktaas.

Mitteküps erütrotsüüt e. punalible. Toodetakse tüvirakkudest luuüdis. Retikulotsüüdid tsirkuleerivad enne lõplikku küpsemist ca 24 tundi.

Inimesel (eriti lastel) esinev silma võrkkesta kasvaja.

Igasugune genoomi integreerunud retroviirus või nende sarnane transposoonne element.

Retroposoon on transpositsiooniline mobiilne geneetiline element, mis on retrotransposooni lühenenud vorm, millel puuduvad pikad otsmised kordusjärjestused

Transpositsiooni tüüp, kus transpositsioon toimub üle RNA vaheetapi, s.t. toimub pöördtranskriptaasiga DNA koopiate saamine RNA-lt.

Eukarüootide transpositsiooniline element, mis annab uusi koopiaid RNA pöördtranskriptsioonil DNA-ks.

Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades pöördtranskriptaasi, et sünteesida RNA-genoomilt DNA koopia.

Retrotransposooni tüüp, mis on sarnane integreerunud retroviiruse vormiga.

Molekul, mis on võimeline seondama ligandi (hormooni, kasvufaktorit, neuromediaatorit vms.).

Geeni mutantne vorm, mis põhjustab organismi hukkumise, kui ta esineb organismis homosügootses olekus.

Alleeli tüüp, mis ei avaldu teise e. dominantse alleeli esinemise korral fenotüübiliselt iseseisvalt.

Bakter, mis võtab bakterite rekombinatsioonil vastu DNA-d teiselt bakterirakult (doonor). Vt. doonorrakk.

Vastupidiste sugudega erinevate tüvede (liikide, tõugude jms.) ristamine: emase A ja isase B ning isase A ja emase B ristamine on retsiprookne ristamine.

Translokatsiooni tüüp, kus rekombinatsiooniprotsessis geneetilist materjali ei kaotata, s.t. translokatsioon on DNA-ahelate vahel vastastikune.

Mutantse geeni muutumine algse metsiktüüpi fenotüübi taastumisega. Üldtähenduses kauge esivanema tunnuse taasilmnemine.

Vt. RNA-sõltuv DNA polümeraas; pöördtranskriptaas.

Reverteerunud (pöördmutatsiooniga) mutant.