Geneetika sõnastik

Olukord (või haigus), mida tuleb perekonnas või suguvõsas sagedamini ette kui kogu elanikkonnas (populatsioonis), hoolimata sellest, kas tegemist on geneetilise või mittegeneetilise mõjuteguriga.

Healoomuline kasvaja. Pärandumine järglastele perekondlikult, autosoomdominantselt.

Seerumi kolesteroolisisalduse pärilik suurenemine, millega suureneb märgatavalt südame pärgarterite ahenemise ja infarkti risk.

Kitsa peremeesulatusega faagimutandid on võimelised infitseerima vaid kindlaid bakteritüvesid.

Tsütolüütilised valgud, mis põhjustavad märklaudrakkude membraanidesse pooride teket, mille kaudu tsütoplasma voolab rakust välja ja rakud hukkuvad (lüüsuvad). On näiteks looduslikel tapjarakkudel.

Inversioon, mis sisaldab ka tsentromeeri, seega inversiooni on haaratud mõlemad kromosoomi õlad.

Bakteri- ja pärmimutante saab säilitada ja kasvatada lubatavatel temperatuuridel.

Rakusisene organell, mis sisaldab ensüüme (katalaasid, superoksiid-dismutaas jt.) rasvhapete ja aminohapete oksüdatiivseks lagundamiseks (degradatsiooniks).

Vt. krooniline infektsioon.

Indiviidi geneetilist eripära arvestav haiguste ravi.

Üksikisiku genoom, selle nukleotiidne järjestus.