mitme faktori hüpotees (ingl. Multiple factor hypothesis)
Teooria, millega selgitatakse komplekssete (kvantitatiivsete) tunnuste varieeruvust. Näiteks organismide kaal, kasv, haigustundlikkus.
Teooria, millega selgitatakse komplekssete (kvantitatiivsete) tunnuste varieeruvust. Näiteks organismide kaal, kasv, haigustundlikkus.
Tingimus, kus mingi konkreetne geen esineb populatsioonis mitme (kolme või enama) alleelse vormina.
Üheaegne resistentsus mitmete ravimite suhtes.
Taime- ja loomaraku tsütoplasmas olevad organellid, kus toimub oksüdatiivse fosforüülimise tulemusel energia (ATP) talletamine.
Rõngakujuline DNA-molekul mitokondrites, mis pärandub järglastele munaraku tsütoplasma vahendusel (pärandumine emaliini pidi).
Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel.
Vt. mitootiline rekombinatsioon.
Geenivahetus mitoosis. Vt. mitteretsiprookne rekombinatsioon.
Geenide lahknemine mitoosiprotsessis. Selline vegetatiivne segregatsioon tuleneb geneetiliselt heterogeensete tsütoplasmaatiliste organellide DNA replikatsioonist ja organellide juhuslikust jaotumisest tütarrakkude vahel.
Mutatsioon, mis ei anna muteerunud organismile selektiivset eelist keskkonnas, kust ta pärineb.
Bioloogiline üksus, mis pole võimeline funktsioneerima iseseisvalt. Üksuse funktsioneerimiseks on vajalik abiüksuse e. helperi kaastoime.
Kõik kromosoomivalgud, v.a. histoonid.
Mittehomoloogne rekombinatsioon, kus ei vajata RecA-valgu aktiivsust. Vt. saitspetsiifiline rekombinatsioon.
DNA ligaas ühendab katkenud DNA-ahelad, kuid isegi lühikeste üheahelaliste homoloogiate korral tekivad siin mutatsioonidena eriti väikesed deletsioonid.
Elektromagnetilise spektri ala, mille kiirgus ei põhjusta molekulides positiivsete ja negatiivsete laengute (ioonipaaride) teket. Selliste kiirguste näiteks on nähtav valgus ja pehme ultraviolettkiirgus.
Meioosi neli lõpp-produkti, mis ei ole askospooris järjestatud lähtuvalt nende moodustumisest meioosi kahel järjestikusel jagunemisel.
Ristumiseks valitakse välja sarnased isendid.
Igasugune funktsionaalne RNA-molekul, millelt ei transleerita valku.
Vt. pseudogeenid.
Tundmatu funktsiooniga oletatav geen, mille funktsioon on üksnes arvatav.
Märklaudorganismidesse toimivatel selektiivsetel kemikaalidel (pestitsiidid, herbitsiidid jt.) võib olla looduslik kõrvaltoime teistesse, mittemärklaudorganismidesse (inimene, looduslikud eluvormid, mesilased jt.).
Transkriptsioonil mittetranskribeeritav DNA-ahel. Tal on sama järjestus kui RNA-transkriptil (v.a. see, et DNA T on RNA U). Nimetatakse ka kodeerivaks ahelaks.
Igasuguste tunnuste pärandumine, kus tunnused ei segregeeru Mendeli seaduste järgi.
Nukleiinhappe kaksikahelas mittepaardunud lämmastikalused.
DNA-ahelast on kadunud näiteks puriinalus (A või G). Tekib mittepaardunud sait, antud juhul apuriinne sait (AP-sait).
Vt. somaatiliste rakkude geeniteraapia.
Bakteri- ja pärmimutantide fenotüüpi saab analüüsida kasvuks mittesobivatel kasvutemperatuuridel.
Kasvajavorm, mis paikneb jämesoole alumises osas ning pärandub vanematelt järglastele dominantselt.
Transposooni poolt määratud transposaas põhjustab plasmiidi inverteeritud järjestuste (IR) otstes kaksikahelaliste katkete teket ja märklaudsaidis nihutatult üksikahelaliste katkete teket. Tulemusena viiakse transposoon märklaud-DNA-sse ning järelejäänud… Read More »mittereplikatiivne transpositsioon (ingl. Non-replicative transposition)
Rakkude mitootilisel jagunemisel toimuv tütarkromatiididevaheline krossingover (rekombinatsioon).
Igasugune paljunemisprotsess (nt. vegetatiivne paljunemine), milles ei toimu erinevatel sugupooltel või paardumistüüpidel gameetide moodustumist ega nende ühinemist.
Vt. mittesünonüümne N-aluste vahetus.
Aluspaaride muutus koodonis, mis muudab koodoni aminohappelist spetsiifikat.
Nähtus, mille puhul on populatsioonis mõnede alleelide või geneetiliste markerite kombinatsioon oluliselt suurem või väiksem, kui tuleneks haplotüüpide juhuslikust moodustumisest.
Vt. 3´-UTR-järjestused; 5´-UTR-järjestused.
Tetraadanalüüsil vanematega mittesarnaste (rekombinantsete) genotüüpide esinemine tetraadis.