Geneetika sõnastik

Endogenoodiga homoloogne kromosoomifragment bakteril, mis põhjustab merosügoodi teket. Vt. endogenoot.

Eukarüootse geeni DNA-lõik, mis ühendatakse pre-mRNA splaissingu (kokkupõime) teel teiste eksonite mRNA pidevasse järjestusse.

Introni 5´- ja 3´-splaissingusaitide vahel flankeeruvate kodeerivate piirkondade (eksonid) kindlakstegemise meetod.

Uute omadustega geene (ja vastavaid valke) tekib evolutsioonis eri geenide eksonmoodulitest (nende kokkulohistamisega).

Ensüüm, mis kõrvaldab nukleotiide DNA- või RNA-ahelate otstest.

Endonukleaasiga tükeldatud transkriptide otsi lõigatakse edasi eksoribonukleaasiga (trimmitakse täpseks).

Golgi kompleksi põiekeste ja transportvesiikulite jt. sisu väljutamine rakust väliskeskkonda.

Geeni kontrollitud tunnuse avaldumise kvantitatiivne tase. Sama geen võib erinevatel isenditel avalduda erisugusel määral.

Ekspressioonivektorid on geenitehnoloogias disainitud selleks, et optimeerida geenide avaldumist transkriptsiooni tasemel.

Kromosoomiväline e. tsütoplasmaatiline DNA-üksus, mis on tsütoplasmaatilise pärilikkuse komponent. Kromosoomiväline geneetiline struktuur.

Endonukleaasi sisaldav valgukompleks, mis lõikab DNA-st välja kahjustatud ahelalõigu.

Profaagi või transposooni DNA-st väljalõikamisel osalev ensüüm.

DNA parandusprotsess, milles toimub DNA ühe ahela kahjustatud lõigu kõrvaldamine (kahjustuse väljalõikamine) ja õige lõigu asendamine uue sünteesimisega, kasutades matriitsina DNA komplementaarset ahelat.